Maakasutus, metsandus ja kliima

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi sektor (ingl. k. Land Use, Land Use Change and Forestry ) on määratletud rahvusvahelisel tasemel kui üks kasvuhoonegaaside (KHG) inventeerimise valdkond.

Keskkonnaagentuur korraldab LULUCFi sektori iga-aastaste inventuuriandmete koondamist, analüüsimist  ja -aruande täitmist. KHG inventuuri hinnangud esitatakse alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (X–2). Lisaks koostatakse iga kahe aasta tagant ülevaade LULUCFi sektori KHG heitkoguseid vähendavatest meetmetest, poliitikasuundadest ja prognoosidest.

Vastavalt IPCC 2006 (Intergovernmental Panel on Climate Change – valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu) metoodikale koostatakse LULUCFi sektoris igal aastal inimtekkeliste KHG heite ja sidumise hinnanguid kuue maakategooria kohta: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muud maad. Iga maakategooria all raporteeritakse aastane süsinikuvaru muutus järgmistes süsinikuallikates: elus biomass (maapealne ja maa-alune biomass), surnud orgaaniline aine (surnud puit ja varis) ning mullad (mineraal- ja turvasmullad). Lisaks antakse hinnang ka puittoodete (HWP – Harvested wood products) kohta järgmistes alamkategooriates: saematerjal ja puitplaadid, kemi-termo-mehaaniline puitmass ning paber ja papp. Lisaks süsinikuvarus toimuvate muutuste peatakse arvestust ka N2O ja CH4  voogude üle, mis tulenevad turvasmuldade kuivendamisest, põlengutest ning lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest muldades.

Arvutuste sisendina kasutatakse peamiselt statistilise metsainventeerimise (SMI) andmeid, mille käigus mõõdetakse ühtlaselt üle-eestiliselt paigutatud proovitükke. Kokku mõõdetakse aastas ligi 5500 proovitükki, mille tulemused üldistatakse kogu Eestile. Kõikide maakategooriate mineraal- ja turvasmuldade pindalad ning elus ja surnud puidu tagavara hinnangud on samuti pärit SMI-st.

LULUCFi sektor toimib Eestis suure metsasuse tõttu ainsa võimaliku KHG sidujana, mistõttu on sel süsinikuringes tähtis roll. Metsamaa on süsiniku siduja kui puitse biomassi ja mulla süsinikuvaru juurdekasv ületab raietest, surnud puidu kõdunemisest, mullahingamisest, turvasmuldade kuivendamisest ning põlengutest tulenevaid heitkogused. Olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse on andnud ka pika kasutuseaga puittoodete tootmine ja kasutamine. Süsiniku talletamise seisukohalt on väga olulised kooslused märgalad, kuid kuna KHG inventuuris võetakse arvesse vaid majandatavaid alasid, siis jääb looduslikes soodes toimuv CO2 sidumine seal arvestusest välja. Valdav osa KHG heitkogusest LULUCFi sektoris pärinebki majandatavatest märgaladest (heited turbakarjääride pinnasest ning aiandusturba kasutamisest) ning turvasmuldade kuivendamisest teistes maakategooriates. Ka metsade raadamine ja asustusalade laienemine teiste maakategooriate arvelt toob kaasa olulised CO2 heited.

KHG inventuuri LULUCFi sektori ülevaated ning teave poliitikasuundade, meetmete ja prognooside kohta on leitavad siit: https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-in 

Keskkonnaagentuuril koostöös Eesti Maaülikooliga valmis 2021. aastal LULUCFi sektori sidumisvõimekuse uuring, mis analüüsib kompleksselt LULUCFi sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). 

LULUCFi sidumisvõimekuse analüüs on leitav siit: https://envir.ee/media/4036/download

Metsad süsiniku ringes

Tänaste kliimamuutuste peamiseks põhjustajaks on inimkonna poolt fossiilsete materjalide ja kütuste kasutamise tagajärjel õhku paiskunud süsinik. Kuna kasvavad puud seovad fotosünteesi käigus süsinikku, on metsadel, metsamajandusel ning puidu kasutamisel täita oluline roll kliimamuutuste leevendamisel.

Süsiniku sidumine puude biomassi sõltub puidu juurdekasvust, ehk mida suurem on metsa netojuurdekasv, seda rohkem süsinikku seotakse. Intensiivne netojuurdekasv on just nooremates ja keskealistes puistutes. Vanade metsade netojuurdekasv väheneb (reservuaar küllastub) ja need talitlevad pigem süsiniku säilitajatena. Samas on suure süsiniku varuga metsades suurem oht süsiniku kiireks heiteks looduslike häiringute tagajärjel. Samuti väheneb teatud vanusest oluliselt puidu kasutusvõimalus pikaealiste toodete valmistamisel.

Raiete mõju metsade süsiniku sidumise võimele tuleb vaadata kompleksselt ja pikas perspektiivis. Jätkusuutlikud raiemahud ja õiged majandamisviisid võimaldavad tõsta maksimaalset süsiniku kogust, mida mets suudab siduda. Metsamaa ja puittoodete CO2 sidumise hindamisel on oluline silmas pidada, et mõlema kategooria süsinikubilanss on pikas perspektiivis vaadeldav nullina – kõik, mis metsas kasvab või puidust toodetakse, ka lõpuks laguneb. Täiendavaid sidumise võimalusi võivad tuua metsa pindala kasv, suurem metsa CO2 sidumisvõime, puittoodete efektiivsem tootmine ja pikaajalisem kasutamine.

Metsade kestlik majandamine aitab säilitada ja suurendada süsinikuvarusid biomassis ja mullas. Samuti suurendab see kvaliteetse puidu osakaalu raieküpsetes majandusmetsades, mis aitab kaasa süsiniku pikaajalisele säilitamisele puittoodetes.

Sügisesed puud

Viimati uuendatud 18.03.2022