Keskkonnaagentuuri üheks tööülesandeks on keskkonnaalase teabe ja keskkonnainfo levitamine, elanikkonna teavitamine Eesti keskkonna seisundist ja selle muutustest. Sellise avaliku üritusega on võimalik kokku tuua erinevad keskkonnaandmete kasutajad ning keskkonnainfot tarbivad erinevad sihtgrupid. Seiretööde läbiviijatelt on võimalik otse küsida nende uurimisvaldkonna kohta - mida nad seiravad, kuidas, mispärast ja millised on tulemused. Keskkonnavaldkonna ametnikelt erinevatest riigiasutustest on võimalik küsida, mida tehakse keskkonna kaitsmiseks ja kuidas see õnnestub. Millised on meie riigi rahvusvahelised kohustused ja kuidas me nendega täitmisega toime tuleme. Kohalikul tasandil on kindlasti oma eripärased keskkonnaprobleemid, mida riiklik keskkonnaseire ei pruugi kajastada - kes neid jälgib ja kuidas, mida peaks inimene teadma oma koduümbruse elukeskkonna kohta ja kust ta seda infot saab. Üritused on seni olnud üsna populaarsed, kindlasti on iga osaleja saanud teada midagi uut, huvitavat ja kasulikku.
Igal aastal on Seirefoorumil kindel teema. Kuna riiklik keskkonnaseire programm on väga lai ja katab valdkonnad meteoroloogilistest vaatlustest kuni maavärinate registreerimiseni, ei suuda seda ühe üritusega kuidagi katta. Nii valitaksegi iga kord uus teema - veekogude seisund, väliõhu kvaliteet, elustiku mitmekesisus vmt. Üritus toimub enamasti novembris ja kõik ettekanded pannakse üles ka riikliku keskkonnaseire veebilehele.
Olete oodatud Seirefoorumile! Seirefoorumi teema, toimumisaja ja päevakava kohta saadetakse info laiali erinevaid kanaleid kasutades, sh riikliku keskkonnaseire veebilehel ja Keskkonnaagentuuri kodulehel umbes kuu aega enne ürituse toimumist.
Seirefoorumite materjalid
Päevakava:
Kell 10.00 – 12:50
Avamine, Keskkonnaagentuuri esindaja avasõnad
Seire leiud ja arengud valdkonnas
(ülevaade seisundist, mis muutunud võrreldes eelmise aastaga)
Analüüsid ja valminud ülevaated
Uued lahendused
Keskkonnaagentuur korraldas neljapäeval, 28. mail 2020 haldusala kolleegidele hommikuseminari, kus tutvustasime värskeid seiretulemusi, andsime ülevaate keskkonnaseisundi hetkeolukorrast ja sidusime need kokku ökosüsteemi vaatenurgast.
Kellele on neid teenuseid vaja? Kas uued võimalused annavad ka lisaväärtust? Miks on vajalik ajaga kaasas käia?
Maapealse kaugseire kõrgtehnoloogia meie endi kätes, ehk mis asi on ilmaradar ja millest see täpsemalt ilma on jäänud?
Kuhu kadus kevadine suurvesi ja kas nii jääbki? On meil vett varasemast rohkem või vähem?
Mis on ökoloogiline vooluhulk? Kuidas seda arvutada? Kas see on alati üks ja seesama?
Mida me metsas ikkagi seirame? Mis saab kogutud andmetest? Kui terve on metsa tervis, kas tervises mängivad rolli ka puude seisund ja kahjustused või roll on hoopis muudel näitajatel?
Kas kevadist raierahu on ikka vaja? Kas elupaikade taastamine toob kasu või kahju? Miks ennustus naaritsa halveneva seisundi kohta ei täitunud?
Kas võõrliik ja invasiivne võõrliik on üks ja sama? Kuidas hoiame silma peal “uutel naabritel”?
Räägime keskkonnaanalüüsidest. Kuidas mõjutavad lageraied veekogusid? Kas õigusruum kontrollib välisõhu seisundit?
Mis suunas liiguvad saasteinete sisaldused veekogumite setetes ja vee-elustikus?
Kuidas tekivad meile numbrid ja mida nad meile räägivad? Mida oleme selle protsessi käigus õppinud ning kuhu edasi?
Kolmapäeval, 13. novembril, sai Tallinna Loomaaia Loodushariduskeskuses kuulda jutte maalt, veest ja õhust - meil oli hea meel pakkuda oma ekspertide läbi ülevaadet Eesti looduse hetkeolukorrast ja tulevikutrendidest.
Täname kõiki osalejaid aktiivse ja kaasa mõtlemast ja - rääkimast, samuti esinejaid sisukate ettekannete eest ning koostööpartnereid, kes päeva õnnestumisele kaasa aitasid.
Kohtumiseni juba aasta pärast!
Ettekanded
ELUSLOODUS JA INIMENE – KES KEDA?
14. november 2018
Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse auditoorium
Foorumi eesmärk oli arutleda, kellele ja milleks on vaja koguda infot meid ümbritseva looduse kohta. Andmete järjepidev kogumine ehk seire on hea vahend eluslooduse seisundi kirjeldamiseks, et luua võimalikult terviklik pilt eelkõige neile, kelle otsustest sõltub inimese ja looduse tasakaal.
Eluslooduse riiklikku seiret on Eestis tehtud alates 1994. aastast. Selle aja jooksul on muutunud nii seiretööd ja seiret koordineerivad asutused kui ka meid ümbritsev keskkond. Uuenduslike tehnoloogiliste seiremeetodite kõrval võiksime ehk eluslooduse jälgimisse rohkem kaasata ka vabatahtlikke loodusvaatlejaid.
Foorumi ettekanded annavad ülevaate eluslooduse seire ökoloogilistest alustest, seire planeerimisest ning üles kerkinud probleemidest, sh andmete haldamisest ja kasutamisest.
Üritusel kõlanud ettekanded:
Ettekannete videoülesvõtted:
- Mõmmi ja (seire)aabits (Uudo Timm, eluslooduse seire kujunemisest)
- Millises metsas sammalhabe elaks? (Tiit Teder, ökoloogiast)
- Marko Pomerants
- Kuidas kuningas kuu peale kippus? (Madli Linder, ELME ja uued seiremeetodid)
- Kas töö kiidab tegijat? (Veljo Runnel, harrastusteaduse roll eluslooduse seires)
- Paneeldiskussioon
9. novembril 2017 toimus Seirefoorum 2017: Arengud hüdrometeoroloogilises seires
Üritusel kõlanud ettekanded:
Sissejuhatus ja Taimar Ala avasõnad:
Miina Krabbi ettekanne: "Meteoroloogiline seire":
Tiia Pedusaare ettekanne: "Arengud hüdroloogilises seires":
Tanel Voormansiku ettekanne: „Radar hüdrometeoroloogilises seires“:
Jekaterina Služenikina ettekanne: „Satelliitandmete kasutamine hüdrometeoroloogilises seires“:
Taimi Paljaku ettekanne: „Prognoosmudelid“:
Esitatud küsimused ja nendele vastamine:
Seirefoorum 2016 toimus Tartus, Ahhaa teaduskeskuses. Sel korral kandis see alapealkirja „Jahiulukid – elu, olu ja mõju“.
Üritusel kõlanud ettekanded
Videod
Sissejuhatus eluslooduse seiresse (Uudo Timm)
Ulukiseire ja rakendusuuringud (Peep Männil)
Kiskjakahjud ja ulukiseire (Tõnu Talvi)
Aafrika seakatkust vabanemise lootuses (Arvo Viltrop)
Ulukiseire ressursikasutaja pilgu läbi (Tõnis Korts)
Põhjuslikke seoseid otsides: ilmastik-elupaik-metskits-ilves näitel (Rauno Veeroja)
Kobras versus hüdroloog (Tiia Pedusaar)
Veepeeglisse vahtides: hülgeloenduste osa ühiskonna arengus (Mart ja Ivar Jüssi)
Šaakal - uus liik Põhja-Euroopa maastikul (Inga Jõgisalu)
Kährikkoer meie looduses, mida peale hakata võõrliigiga? (Karmen Süld)
Arutelu
Viimati uuendatud 06.12.2022