Sa oled siin

Transpordisektori õhusaaste väheneb

Reede, 21. September 2018
Transpordisektori õhusaaste väheneb
Transpordisektori õhusaaste väheneb

Samal ajal kui sõidukite arv, nende aastane läbisõit ja vedelkütuse tarbimine järjepidevalt kasvab, väheneb maanteetranspordi sektorist tekkinud õhusaaste, seda ka liiklustihedate sõiduteede vahetus läheduses.

 

Viimasel paarikümnel aastal on välisõhku paisatavate saasteainete heitkogused Eestis oluliselt vähenenud. Sarnane trend iseloomustab ka transpordi sektorit, mis on energeetika ja tööstuse kõrval üheks suurimaks välisõhu saastajaks. Võrreldes 1990. aastaga on 2016. aastaks vähenenud enamike saasteainete heitkogused, seda peamiselt majanduses ja omandisuhetes toimunud ümberkorralduste tõttu pärast Eesti taasiseseisvumist 1990. aastate alguses. Hilisemal perioodil on heitkogused vähenenud tulenevalt karmistunud keskkonnaalastest õigusaktidest ning heite püüdeseadmete ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega.

Transpordisektoris on kõige energiamahukamaks ja saastavamaks just maanteetransport, mistõttu on selles sektoris olnud ka kõige suurem heitkoguste vähendamise potentsiaal. Enim saastavad välisõhku sõiduautod, mis on sõidukipargis ka suurima osakaaluga. Sestap on ka 22. septembril tähistatava rahvusvahelise autovaba päeva raames kohane tuua põgus ülevaade maanteetranspordi sektori poolt põhjustatud õhusaastest ja senistest suundumustest, mille alusel saab hinnata transpordisektori liikumist seatud keskkonnaeesmärkide poole.

Õhusaaste riiklikul tasemel

Sõidukitest põhjustatud saasteainete heitkogused on maanteetranspordi sektoris vähenenud aasta-aastalt pea kõigi saasteainete osas, samal ajal kui kütuse tarbimine, sõidukite arv ja aastane läbisõit järjepidevalt kasvab. Ajavahemikul 1990-2016 vähenesid maanteetranspordi sektoris peaaegu kõigi saasteainete (sh NOx, LOÜ, SO2, CO) heitkogused märkimisväärselt: NOx – 68,8%, LOÜ – 90,7%, SO2 – 99,8%, CO – 89,6%. Veidi väiksemas ulatuses on heitkogused vähenenud perioodil 2005-2016: NOx – 40,6%, LOÜ – 69,3%, SO2 – 88,2%, PM2,5 – 38,7%, CO – 68,1%. Selline heitkoguste vähenemine on saavutatud tänu transpordisektoris toimunud muutustele, nagu uute, katalüsaatoriga sõidukite osakaalu suurenemine, tehnoloogiliste ja heitkoguste standardite karmistumine, kütusekulu ning bensiinimootoriga sõidukite osakaalu vähenemine jms. Lisaks on aasta-aastalt karmistunud ka vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded, mistõttu on toimunud järkjärguline üleminek väävlivabade vedelkütuste kasutamisele transpordisektoris ning see on kaasa aidanud vääveldioksiidi heitkoguste olulisele vähenemisele.

Saastetase linnade tasemel

Sarnaselt riiklikul tasemel hinnatud heitkogustele kinnitavad õhusaaste vähenemist linnades ka välisõhu kvaliteedi seiretulemused. Liiklussaaste mõju õhukvaliteedile on hinnatud juba alates 1994. aastast Tallinna kesklinna seirejaama. Seal mõõdetud süsinikoksiidi, lämmastikoksiidide, peenete osakeste ja vääveldioksiidi aasta keskmised kontsentratsioonid on vaadeldaval perioodil järjepidevalt vähenenud.

Kui 2005. aasta seireandmetel oli aasta keskmine NO2 sisaldus 29,6 µg/m³, siis 2017. aastal mõõdeti keskmiseks sisalduseks 16,4 µg/m³. Ka ülejäänud saasteainete osas näitavad seiretulemused pigem saastetasemete langust ja linnaõhu kvaliteedi paranemist. SO2, PM10 ja CO aastakeskmiseks sisalduseks 2005. aastal Tallinna kesklinnas mõõdeti vastavalt 1,53 µg/m³,  34,9 µg/m³ ja 0,47 µg/m³, mis on 2017. aastaks langenud järgmistele saastetasemetele: vääveldioksiid 0,48 µg/m³, peened osakesed 16,3 µg/m³ ja süsinikoksiid 0,22 µg/m³.

Õhusaastetasemesse annavad oma panuse ka teised suuremad saasteallikad nagu tööstusettevõtted, katlamajad ja kodumajapidamised, kuid eranditult suurt osatähtsust linnade saastetasemes omab siiski transport. Seetõttu on ka põlemisprotsessidest eralduvate õhusaasteainete (SO2, CO, NO2 ja PM10) kontsentratsioonid üldiselt kõrgemad tööpäeviti hommikustel ja õhtustel tipptundidel, mis viitab linnaõhu saastatuse pärinemisele transpordist. Ühtlasi on nädala sees saastetasemed kõrgemad kui nädalavahetusel, viidates liikluse suuremale intensiivsusele tööpäeviti.

Senised suundumused ja igaühe panus

Riiklikul tasemel on Eestis transpordisektorist tekkivad saasteainete heitkogused aastatega vähenenud. Meie õhukvaliteet on saasteainete osas võrreldes teiste Euroopa linnadega heal tasemel. Siiski on oluline jätkata õhukvaliteedi sihipärase parendamisega arvestades õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Enamik Eesti rahvastikust elab linnades või linnalähedastes asulates, kuhu on koondunud suurem liiklustihedus ning õhusaaste, mistõttu on ka sealsed inimesed ka õhusaastele rohkem avatud.

Sõidukite arv kasvab jätkuvalt igal aastal. Kuigi uued sõidukid on võrreldes varasemate mudelitega aasta-aastalt üha vähem saastavamad, nullib autode arvu pidev kasv sellest tingitud vähenenud saastetaseme osaliselt ära.

Statistikaameti andmetel on vähemalt igal teisel elanikul auto, mis väljendub ilmekalt ka tööga hõivatud elanike transpordi valikus. Viimase kahekümne aastaga pole liikumiseelistused keskkonnasäästlikumaks muutunud, pigem vastupidi. Autoga tööl käijate osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud (28%-lt 1997. aastal 56%-ni 2017. aastal), samal ajal kui ühistranspordiga, jalgrattaga või jala töölkäijate osatähtsus järjepidevalt väheneb (67%-lt 1997. aastal 39%-ni 2017. aastal). Kindlasti mõjutab inimeste eelistusi olulisel määral töökoha keskmine kaugus elukohast. Kuna keskmine vahemaa töö- ja elukoha vahel on aastatega suurenenud, siis pole ka autode kasutamine liikumiseks saanud väheneda.

Ühistranspordi kasutamine, jalgrattaga sõitmine ning jala käimine aitavad säästa energiat ja vähendada välisõhku paisatavaid heitkoguseid, tagades meile nii puhtama elukeskkonna. Seega oleks oluline, et ka igaüks meist teeks keskkonnasõbralikke ja -säästlikke valikuid

Detailsemat infot välisõhu saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi aastaaruannete kohta saab lugeda alljärgnevatest allikatest:

 

Lisainfo:

Helen Heintalu

Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist

e-post: helen.heintalu@envir.ee

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.