Sa oled siin

Okkakao hinnangul on männi seisund viimase 30 aasta parim

Kolmapäev, 16. Jaanuar 2019
Okkakao hinnangul on männi seisund viimase 30 aasta parim
Okkakao hinnangul on männi seisund viimase 30 aasta parim

Keskkonnaagentuuri värskest aastaraamatust „Mets 2017“ selgub, et okkakao alusel hinnatuna oli Eestis männi seisund parim viimase 30 aasta jooksul. Terveid puid (okkakadu 0–10%) oli vaatluspuude hulgas 54% ja nõrga okkakaoga (11-25%) puid 40%.

Puude okka/lehekao suurus on üks olulisemaid puu tervisliku seisundi indikaatoritest. Suurenenud okka/lehekadu näitab, et konkreetsel puul, puudegrupil või liigil tervikuna mingil alal on midagi viga.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Heino Õunapi sõnul on okkakao alusel männi seisund paranenud. „Aastatel 1989–1992 olid männikud väga halvas seisundis, puid hukkus palju ja mitte ainult Eestis. Üks oluline põhjus oli õhusaaste, kuid Eestis polnud see nii oluline kui näiteks Kesk-Euroopas ja Skandinaavias. Nüüdseks on õhusaaste ammugi oluliselt vähenenud. Sellest ajast on männi seisund oluliselt paranenud.“ selgitab Õunap trendi.

Mida okkakadu puuliigi kohta ütleb või näitab? Heino Õunapi sõnul tuleb esmalt metsaseires välja selgitada, mis on okka/lehekao põhjus või põhjused. Okkad ja lehed võivad puududa, sest putukad on nad ära söönud või on nad seenhaiguse tagajärjel varisenud. Nad võivad variseda ka juurekahjustuste (näiteks juurepess kuusel ja männil, külmaseen) tagajärjel. Eriti ilmneb see põua tingimustes.

Viimastel aastatel on metsaseirealadel registreeritud suhteliselt vähe võrsevähitaolisi kahjustusi (okaspuu-võrsevähk on männil sageli esinev seenhaigus) ning ka punaka männivaablase kahjustusi, mis on meil üks sagedasemaid männi okkakahjureid.

Kuidas on lood kuuskedega?

Vastupidiselt mändide paranenud seisundile võib öelda, et okkakao alusel on meie kuuskede tervislik seisund pisut halvenenud. Osaliselt on see tingitud metsakahjustajatest, eriti juurepessust, aga ka ulukitest - iseäris põdrast.

Kuuse juure- ja tüvemädanikku põhjustab peamiselt kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) ja männi juuremädanikku peamiselt männi-juurepess (H. annosum). Juurepessu mõju kuusele ja männile avaldub aga erinevalt. Kui männil on kahjustus arenenud nii kaugele, et see hakkab ilmnema võra seisundis (okkakao suurenemine), siis mänd hukkub reeglina mõne aasta jooksul. Sama kahjustus kuusel ei vii puud nii kiiresti surmale ja järjest suureneva, sageli tugeva okkakaoga puud võivad elada isegi aastakümneid.

Kuuse okkakao suurenemine on tingitud ka puistute vananemisest. Ligi kolmandik vaatlusalustest puudest olid vanemad kui 80 aastat. Harilik kuusk on oluliselt lühiealisem puu kui harilik mänd ja seetõttu puistute vananemisega kaasnev tervisliku seisundi halvenemine hakkab avalduma varem ja kajastub kuusikute puhul rohkem kui männikute puhul.

Raievanuse saavutanud männikute tervislik seisund on enamasti parem kui raievanuse saavutanud kuusikutel.

Täismahus on võimalik aastaraamatuga „Mets 2017“ tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/aastaraamat-mets-2017

Lisainfo:

Heino Õunap, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist

Tel: 5251 931, e-post: heino.ounap@envir.ee

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.