Vesi

Kliendi tagasiside

  • Põhjaveevõtt (ja osades piirkondades pinnaveevõtt)

Kui palju vett võetakse erinevatest põhjaveekihtidest; millised ettevõtted on suurimad vee ammutajad; andmed KAUR; piirarv puudub; võimalik käsitleda KOV haldusterritooriumi põhiselt; Veeseaduse kohaselt vajalik vee erikasutusluba.

  • Veekasutus valdkonniti

Andmed KAUR; veekasutuse infosüsteem (VEKA); piirmäär puudub; võimalik käsitleda KOV haldusterritooriumi põhiselt; vee erikasutusluba omavate isikute ja ettevõtete andmestik.

  • Joogivee kvaliteet, joogiveeanalüüside vastavus nõuetele

Andmed Terviseameti vee terviseohutuse infosüsteemist; sihtarv – mittevastavuse määr %; võimalik KOV põhiselt.

  • Suplusvee kvaliteet

Andmed Terviseamet; piirmäär puudub; võimalik KOV põhiselt.

  • Pinnaveekogumite seisund

Eesmärk – kõik kogumid on „heas“ või „väga heas“ ökoloogilises ja keemilises seisundis. Andmed saadaval EELIS ja KESE; võimalik KOV põhiselt filtreerida.

  • Rannikuveekogumite seisund

Eesmärk – kõik kogumid on „heas“ või „väga heas“ ökoloogilises ja keemilises seisundis; andmed KAUR, EELIS ja KESE; võimalik KOV põhiselt.

  • Põhjaveekogumite seisund

Eesmärk – kõik kogumid on „heas“ seisundis; andmed KAUR; võimalik KOV põhiselt.

  • Heitveega keskkonda juhitud saasteainete kogused aastas

Arvutatakse terve Eesti kohta summaarselt; piirarv KOV‑i piires puudub; andmed KAUR; heitveeanalüüside infosüsteem HEIAN; vee erikasutusluba.

  • Hüdroloogilised andmed nagu veetase jõgedel, vooluhulk, merevee tase ja temperatuur

Jõgede veetaset ja vooluhulka seirab KAUR 55-s hüdromeetriajaamas. Veetaset mõõdavad automaat­jaamad, mis edastavad KAUR‑ile andmed kord tunnis, vooluhulka mõõdavad hüdroloogid samades jaamades kaks kuni kolm korda kuus. Saadud andmete põhjal arvutatakse Eesti jõgede äravool, mis on aluseks reostuskoormuse arvutustele.

Mõõdetud vooluhulga ja meteoroloogiliste andmete alusel koostab hüdroloogiaosakond hüdroloogilist prognoosi ja arendab üle-eestilist hüdroloogilist mudelit. Mudeli väljundiks on modelleeritud vooluhulk kõigis suuremates Eesti jõgedes, mille alusel saab vajadusel (vooluhulk läheneb ökoloogilisele miinimumvooluhulgale) piirata keskkonna­loastatud pinnavee kasutust. Üle-eestiline mudel valmib eeldatavasti 2019 I poolaastal, hetkel on modelleeritud Pärnu jõe vesikond ning Emajõgi – nende punktide kohta on saadaval modelleeritud vooluhulk igal ajahetkel.

Merevee taset ja temperatuuri mõõdavad automaatjaamad 16‑s rannikujaamas (sadamates), kontrollmõõtmisi teevad hüdroloogid kord kuus või paari kuu tagant. Mereveetase on oluliseks infoks sadamates laevaliikluse korraldamisel.

Lisainfo:

Kristiina Ojamäe

kristiina.ojamae@envir.ee

6736616

Jana Põldnurk

jana.poldnurk@envir.ee

56995304, 6660920

Viimati uuendatud: 26. September 2018

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.