Jäätmed

Kliendi tagasiside

KOV‑i haldusterritooriumi põhiselt selliseid indikaatoreid, millele on seatud sihtarv/piirmäär/eesmärk, ei ole. Indikaatoreid ja nende täitmist käsitletakse terve Eesti põhiselt. Siiski on teatud jäätmeliikide lõikes võimalik ka KOV‑i põhiselt aimu saada üleriigiliste eesmärkide täitmisest. Näiteks olmejäätmete puhul on võimalik jälgida erinevate jäätmeliikide (olmejäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, bio­jäätmed, elektroonikaromud, olmes tekkinud ohtlikud jäätmed) lahuskogumise dünaamikat aastate lõikes tekkekoguste baasil. KOV-i territooriumil tekkinud jäätmeliikide käitlustoiminguid KOV põhiselt pole võimalik eristada, sest jäätmete käitlemist arvestatakse käitluskoha põhiselt ning erinevates KOV‑idest sissetoodud koguseid ei eristata. Nt Jõelähtme vallas tekkis 2016. aastal 1 834 tonni sega­olme­jäätmeid, samal ajal taaskasutati 28 674 ja ladestati prügilasse 13 302 tonni. On selge, et käideldi ka teistest KOV‑idest pärit jäätmeid.

  • Jäätmeteke

Jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast, kaubanduse edenemisest ja tarbimisest. Näiteks tekib majanduskasvu ajal jäätmeid rohkem, majanduslangus toob aga kaasa jäätmete vähenemise. Kõikjal EL-i riikides otsitakse meetmeid, mis katkestaksid jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose. Märksõnadeks on siin teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel.

Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb vältida jäätmete tekkimist, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust. Ohtlike jäätmete teke peab vähenema võrreldes baastasemega (2005) 7,029 miljonit tonni aastas.

  • Jäätmete ladestamine ja taaskasutus

Indikaator näitab taaskasutatud ja ladestatud jäätmete kogust miljonites tonnides ning taaskasutatud ja ladestatud jäätmete protsentuaalset osakaalu kõigist tekkinud jäätmetest.

Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida oleks muidu sellel otstarbel kasutatud. Kui jäätmete korduskasutus ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada nende ringlussevõttu materjali või toormena. Selline eelistusjärjekord eeldab jäätmete liigiti kogumist ja sortimist, et oleks võimalik suunata suur osa ringlussevõttu ja vähendada keskkonda ladestatavate jäätmete kogust miinimumini.

Jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses on üks jäätmemajanduse esmaseid prioriteete. Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt on aastal 2030 tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, suurenenud.

  • Olmejäätmete kogumine ja skp suhteline muutus indeksina

Indikaator näitab kogutud olmejäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides ning SKP suhtelist muutust ja seost olmejäätmetega.

Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Jäätmetekke vältimise programmi kohaselt on olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida aastaks 2020 olmejäätmeteke, sõltumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures peab olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb tõsta liigiti kogutud olmejäätmete osatähtsust kogutud olmejäätmetes.

  • Pakendijäätmete teke ja taaskasutus

Indikaator näitab aasta jooksul tekkinud ja taaskasutatud pakendijäätmete kogust tuhandetes tonnides.

Pakend on mis tahes  materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Peale kauba pakendist väljavõtmist muutub pakend pakendijäätmeks ja edasi tuleb tegeleda nende jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamisega.

Eestis rakendatakse pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel tootjavastutuse põhimõtet, mille kohaselt pakendiettevõtjad (pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) peavad turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed kokku koguma ja taaskasutama ning kandma ise kõik jäätmekäitlusega seotud kulud.

Pakendiseaduse kohaselt tuleb alates 2009 1. jaanuarist pakendijäätmete kogumassist taaskasutada vähemalt 60% kalendriaastas. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgi kohaselt peab turule toodud, kokku kogutud ning taaskasutatud pakendijäätmete suhe vähenema.

  • Elektroonikajäätmete kogumine

Indikaator näitab kogutud elektroonikajäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides.

Elektri- ja elektroonikaseadmed on probleemtooted, sest nendest tekkinud jäätmed võivad põhjustada ohtu keskkonnale ja tervisele. Probleemtoodetele rakendatakse tootjavastutust, mille järgi on tootjal kohustus koguda ja suunata edasisele käitlemisele – taaskasutusse, ringlusse võtuks või kõrvaldamiseks – enda poolt turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmed. Seoses elektroonika­romude kogumisega on seetõttu tootjatele sätestatud kogumise määrad. Selle kohaselt pidid tootjad 2013. aastani koguma vähemalt 4 kg ja alates 2014. aastast 5 kg inimese kohta kodumaja­pidamiste elektroonikaromusid.

Jäätmeseaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt peab tootja tagama vähemalt 5 kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga Eesti elaniku kohta aastas. Eesti keskkonna­strateegia eesmärgi kohaselt peab turule toodud probleemtoodete ja kokku kogutud ning taaskasutatud probleemtoodete jäätmete suhtarv vähenema.

Lisainfo:

Peeter Kuusik

peeter.kuusik@envir.ee

6737593

Viimati uuendatud: 25. September 2018

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.