Vesi

Vee analüüsid

Nitraadi direktiivi täitmise aruanne Eestis

Foto: Läänemeri on kogu oma ulatuses eutrofeerunud (Kristiina Ojamäe)

  • Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse, põllumajandusloomade arv on vähenenud, kuid suurenenud on mineraalse lämmastiku kasutus ja põllukultuuride kasvupind.
  • Suurenenud on nitraadi sisaldus põhjavees ning põllumajandusest enammõjutatud jõgedes. Eutrofeerumise seisund järvedes ja rannikumeres on stabiilne.

Vooluveekogumite hüdromorfoloogiline analüüs

Foto: Narva jõgi joaoru tiigi kohal, tagaplaanil hüdroelektrijaam (Marko Vainu)

  • Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang iseloomustab veekogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.
  • 188 pinnaveekogumile 636st avaldub hinnanguliselt tugev hüdromorfoloogiline mõju.
  • Samas on 43% tugeva hüdromorfoloogilise mõjuga looduslikest kogumitest heas seisundis ehk antud koormus ei ole avaldanud olulist mõju kogumi seisundile.

Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs

Foto: Balti Elektrijaam on Eestis oluline keskkonnasaastaja (Marko Vainu)

  • Pikaajalise dünaamika analüüsi teostamiseks oli piisavalt andmeid 13 saasteaine kohta ühes kuni 13 veekogumis.
  • Viie saasteaine (Cd, PAH, PeCB, HCH ja heptakloorepoksiid) sisalduse puhul leiti mõne veekogumi settes või elustikus langustrend.
  • Tõusutrend leiti ühes kogumis elavhõbeda ja selle ühendite sisalduses kala maksas ning PAH ühendite sisaldusega Pihkva järve settes.

Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine

  • Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamise ja kaardistamise käigus arvutati maksimaalse veetaseme tõenäosusstsenaariumid 10, 50, 100 ja 1000 aasta kohta. Arvutuste põhjal koostati iga tõenäosusstsenaariumi kohta kaardikiht, mis visualiseerib üleujutatud ala ulatust.

Nitraatiooni ja taimekaitse-vahendite võimalikud allikad nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees (2017)

Foto: Nitraaditundlik ala

  • NTA põhja- ja pinnavee nitraatiooni sisaldusel on olnud sõltuvus sesoonsusest ja sademetest.
  • Pinnavee nitraatiooni sisaldus on suurenenud viimasel dekaadil.
  • Suurenenud on pestitsiidijääkide esinemine ja piirnormide ületused seirepunktides võetud veeproovides.

Viimati uuendatud 30.06.2021