Sa oled siin

Kogumik Eesti looduse kaitsest

Esmaspäev, 14. August 2017
Kogumik Eesti looduse kaitsest
Kogumik Eesti looduse kaitsest

Keskkonnaagentuuri juhtimisel ja hulga looduskaitsevaldkonna spetsialistide koostöös koostatud kogumik „Eesti looduse kaitse aastal 2015ˮ on järg Eesti looduskaitse olukorda aastatel 2007 ja 2011 kajastanud trükistele. Kogumikus antakse ülevaade Eesti looduskaitse seisust 2015. aastal ja eelmise kogumiku avaldamisest arvates toimunud muutustest ning arengutest. Kajastatud on ka neid elurikkuse kaitseks tehtud jõupingutusi, mis jõudsid tulemuseni 2016. aasta algul.

 

Kogumik on avaldatud ka inglise keeles: „Estonian Nature Conservation on 2015ˮ.

Mõned nopped

  • 2015. aasta seisuga on Eesti maismaast kaitse all 18,5% (võrreldes 2011. aastaga tõus 0,4%), kogu akvatooriumist 28% (vähenemine 3,1%) ja kogupindalast 22,2% (vähenemine 0,5%).
  • ELis on Eesti kaitstava territooriumi pindala poolest 20. kohal ja Natura 2000 võrgustiku aladega kaetuse poolest 12. kohal.
  • Eraomandis on 2015. aasta seisuga, nagu ka 2011. aastal, 25% kaitstavate alade pindalast.
  • Enamikus kaitstavate alade tüüpidest on suurim osakaal (üle 70%) riigimaal, erandiks on hoiualad (riigimaad 52%) ja üksikobjektid (riigimaad 18%).
  • Kõige suuremad alad on erinevatel kaitstavatel aladel hõlmatud piiranguvööndisse, Erand on looduskaitsealad, kus suurim pindalaline osakaal kuulub hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Kõigi kaitstavate alade kokkuvõttes on sihtkaitsevööndis 28% ja piiranguvööndis 23%.
  • Viimaste loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisundihinnangute järgi on Eesti ELi keskmisest tasemest paremas seisus – ELis on halvas ja ebapiisavas seisundis 77% elupaigatüüpidest ja 60% liikidest, Eestis aga 48% elupaikadest ja 35% liikidest. Halvas seisus on meil elupaigatüüpidest endiselt vanad loodusmetsad ning soo- ja soostunud lehtmetsad.
  • Vaadeldaval perioodil kehtestati hulk kaitse-eeskirju, sh 2015. aastal Lahemaa rahvuspargile ja Haanja looduspargile.
  • Kinnitati võtmetähtsusega liikide kaitse tegevuskavasid, sh kotkastele, ning valmis lendorava kaitse tegevuskava (kinnitati 2016. aasta algul).
  • Aastal 2013 kinnitati esimene elupaikade tegevuskava poollooduslike koosluste jaoks ning valmis kaitstavate soode tegevuskava (kinnitati 2016. aasta algul).
  • Viidi läbi või sai alguse hulk tegevusi nii poollooduslike koosluste ja sooelupaikade kui ka jõeelupaikade taastamiseks. Algust tehti jääksoode taastamisega.
  • Tulemusi on andnud ohustatud liikide heaks tehtu – näiteks on Eesti ainus riik, kes on suutnud loodusesse reintrodutseerida ülemaailmselt kriitiliselt ohustatud euroopa naaritsa.
  • Tõusmas on mitme kaitsealuse liigi arvukus, näiteks läheb viimastel aastatel hästi merikotkal.
  • Aastal 2015 võeti vastu üleeuroopaline invasiivsete võõrliikide määrus ja aastal 2016 jõustus sellega seotud probleemsete võõrliikide nimekiri, kuhu teiste seas kuulub ka Eestis ohjatav Sosnovski karuputk.
  • Aastal 2014 jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus, mis koondab keskkonnavaldkonna õigusnormid ühiseks koguks.
  • Keskkonnateadlikkuse edendamise valdkonnas suurenes märkimisväärselt keskkonnahariduslike tegevuste pakkujate hulk. Erakordselt suur oli tegevuste maht ja välisvahendite kasutus.

Lisainfo:
Madli Linder
Keskkonnaagentuuri elurikkuse juhtivspetsialist
E-post: madli.linder@envir.ee

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.