Jäätmed

Indikaator näitab aasta jooksul tekkinud jäätmete, sh tava- ja ohtlike jäätmete, kogust miljonites tonnides.

Jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast, kaubanduse edenemisest ja tarbimisest. Näiteks tekib majanduskasvu ajal jäätmeid rohkem, majanduslangus toob aga kaasa jäätmete vähenemise. Kõikjal EL-i riikides otsitakse meetmeid, mis katkestaksid jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose. Märksõnadeks on siin teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel.

2003. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini. Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu 2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast on jäätmeteke olnud taas üle 20 miljoni tonni aastas.

Keskmiselt 88% jäätmetest on tekkinud töötlevas tööstuses, energeetikaettevõtetes ning reovee puhastamisel, millest põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Viimasel viiel aastal on nende osakaal kogu jäätmetekkest olnud 80%. Ehitusjäätmeid tekib aastas veidi üle 8%, puidutööstuse jäätmeid (neist suurem osa taaskasutatakse) 6%, olmejäätmeid keskmiselt 3%, põllumajanduse ja toiduainete töötlemise jäätmeid alla 1%. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete kogutekkes on suur, keskeltläbi 8 miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 42%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. 87% viimase viie aasta elektrienergia toodangust baseerub põlevkivil. Põlevkivitööstuses on küll toodangu tekkeühiku kohta suudetud jäätmeteket vähendada, kuid toodang ise on kordades tõusnud. Põlevkivil baseeruv energiatootmine on ja jääb jäätmemahukaimaks tööstusharuks Eestis, kui tootmismahud ja tehnoloogia ei muutu kardinaalselt. Lisaks põlevkivitööstusele ja -energeetikale tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid veondusega seonduvates valdkondades: mere-, raudtee- ja maismaaveonduses – peamiselt õli- ja vedelkütusejäätmed. Jäätmemahukas on ka tsemenditootmine, kus tekib aluseline klinkritolm, mida osaliselt kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks.

Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb vältida jäätmete tekkimist, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust. Ohtlike jäätmete teke peab vähenema võrreldes baastasemega  (2005) 7,029 miljonit tonni aastas.

Jäätmeteke

 

Indikaator näitab taaskasutatud ja ladestatud jäätmete kogust miljonites tonnides ning taaskasutatud ja ladestatud jäätmete protsentuaalset osakaalu kõigist tekkinud jäätmetest.

Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida oleks muidu sellel otstarbel kasutatud. Kui jäätmete korduskasutus ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada nende ringlussevõttu materjali või toormena. Selline eelistusjärjekord eeldab jäätmete liigiti kogumist ja sortimist, et oleks võimalik suunata suur osa ringlussevõttu ja vähendada keskkonda ladestatavate jäätmete kogust miinimumini.

Jäätmete taaskasutus on alates 2003. aastast suurenenud. Mõneti vähenes taaskasutamise osakaal majanduskriisi tingimustes aastatel 2008–2009 üldise taaskasutusturu languse tõttu ning kasvas taas 2010. aastal. Aastatel 2011–2013 taaskasutati üle 50% tekkinud jäätmetest. Peamiselt tulenes see põlevkivi aheraine taaskasutuse suurenemisest, mida tingis mitme asjaolu kokkulangemine – aherainekillustikuga suleti poolkoksimäed ja õlitootmisjääkide pigijärved, alustati suurte tee-ehitusobjektidega, kus aherainet kasutati muldkeha täitematerjalina ning toimusid aherainest rajatava puhke- ja vabaajakeskuse ehitustööd. Peale selle on pidevalt suurenenud põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmete ladestamise saastetasu, mis on oluline majandusmeede taaskasutuse edendamiseks. Aastatel 2010–2013 taaskasutati keskmiselt 78% tekkinud aherainest, varematel aastatel 20%. Siiski ei ole pikemas perspektiivis sedavõrd suure aherainekoguse taaskasutusvõimalus püsiv. Seetõttu ongi aastatel 2014 ja 2015 taaskasutus langenud 2010. aasta tasemele. Üha enam leiab taaskasutust elektritootmisel tekkiv põlevkivituhk, mis moodustab jäätmetekkest ligikaudu 33%. Põlevkivituhka kasutatakse toorainena ehitusplokkide tootmisel, erisugustes segudes ja suuremahulistes mass-stabiliseerimise protsessides, pinnase happesuse alandajana põllumajanduses ning lisandina granuleeritud mineraalväetiste tootmisel. Taaskasutatakse ka suur osa  puidujäätmetest, kaevandamis- ja pinnasejäätmetest, veekäitluse setetest, metalli- ja ehitusjäätmetest, põllumajandus- ning toiduainetetööstuse jäätmetest.

Peamiseks jäätmete kõrvaldamise viisiks aastatel 2001–2015 on jätkuvalt olnud jäätmete ladestamine prügilatesse. See jääb valdavaks seni, kuni toimub põlevkivi kaevandamine ning kasutamine energia ja põlevkiviõli tootmisel. Põlevkivi kaevandamise ja -energeetikaga seonduvad jäätmed moodustasid aastatel 2004–2015 kogu prügilatesse ladestatud jäätmete hulgast keskmiselt 96%. Peamiselt olid need termilistes protsessides tekkinud jäätmed, sealhulgas põlevkivi kolde- ja lendtuhk ning ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed. Olmejäätmeid ladestati sel perioodil ligikaudu 3%.

Kui prügilatesse ladestatavad jäätmekogused on aastatel 2001–2015 jäänud enam-vähem samale tasemele (keskmiselt 10 miljonit tonni), siis ladestamise osakaal võrreldes jäätmetekkega on aasta-aastalt vähenenud. Aastal 2001 oli see 74% ja aastatel 2010–2015 oli ladestatavate jäätmete osakaal keskmiselt 50% jäätmetekkest. Seega on üldine eesmärk vähendada jäätmete ladestamist täidetud. Paraku suurenes 2014. ja 2015. aastal vähesel määral jäätmete ladestamine prügilatesse.

Jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses on üks jäätmemajanduse esmaseid prioriteete. Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt on aastal 2030 tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, suurenenud.

Jäätmeteke

 

Indikaator näitab kogutud olmejäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides ning SKP suhtelist muutust ja seost olmejäätmetega.

Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Olmejäätmed moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. Aastatel 2000–2015 koguti ühe elaniku kohta keskmiselt 346 kg olmejäätmeid ja trend näitab pigem langust. Selle üheks põhjuseks on viimaste aastate tagasihoidlikum majanduskasv. SKP suhteline muutus olmejäätmete kogumisega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad. Samas on olmejäätmete vähenemine mõneti ka näiline ja tingitud olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise edenemisest. Liigiti kogutud pakendijäätmed kajastuvad jäätmearvestuses eraldi jäätmegrupina, mistõttu jäävad need selle indikaatori hulgast välja, kuigi tekivad valdavalt olmes.

Viimasel viiel aastal oli olmejäätmete liigiti kogumine üldiselt stabiilne, keskmiselt 50 kg inimese kohta aastas ehk 17% kogutekkest. Liigiti kogutakse kõige rohkem paberi-, papi- ja metallijäätmeid, millele järgnevad biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmeid (kogumine Tallinnas ja Tartus) ning elektri- ja elektroonikajäätmed. Et suurendada olmejäätmete ringlussevõttu, tuleks teha jõupingutusi liigiti kogumise edendamiseks ning tõsta elanikkonna teadlikkust.

Jäätmetekke vältimise programmi kohaselt on olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida aastaks 2020 olmejäätmeteke, sõltumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures peab olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb tõsta liigiti kogutud olmejäätmete osatähtsust kogutud olmejäätmetes.

Aasta 2000 on võetud baastasemeks, millest lähtuvalt on indeks esitatud (indeks aastal 2000 = 100%).

Kogumine

 

Indikaator näitab aasta jooksul tekkinud ja taaskasutatud pakendijäätmete kogust tuhandetes tonnides.

Pakend on mis tahes  materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Peale kauba pakendist väljavõtmist muutub pakend pakendijäätmeks ja edasi tuleb tegeleda nende jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamisega.

Eestis rakendatakse pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel tootjavastutuse põhimõtet, mille kohaselt pakendiettevõtjad (pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) peavad turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed kokku koguma ja taaskasutama ning kandma ise kõik jäätmekäitlusega seotud kulud.

Ajavahemikul 2001–2008 suurenes pakendijäätmete tekkekogus keskmiselt 11% aastas, jõudes 2008. aastal 214 tuhande tonnini. 2009. ja 2010. aastal toimus pakendijäätmete mõningane vähenemine, mis oli tingitud majandussurutisest ja tarbimise langusest. Alates 2011. aastast tarbimine aga taas hoogustus, mistõttu pakendijäätmete teke suurenes. Keskmiselt on aastatel 2005–2015 tekkinud ühe elaniku kohta 140 kg pakendijäätmeid aastas.

Alates 2008. aastast on pakendijäätmete tekke arvutamisel (lisaks liigiti kogutud pakendijäätmetele) kasutatud ka olmejäätmete sortimisuuringuid, mis annavad hinnangu segaolmejäätmete hulgas olevate pakendijäätmekoguste arvestamiseks. Nende uuringute põhjal on pakendijäätmete osakaal kogutud ja prügilasse ladestatud segaolmejäätmetes keskmiselt 29%.

Viimastel aastatel on pakendijäätmete hulgas suurenenud plastpakendite osakaal. See näitab, et üha enam eelistatakse pakendamisel plastmaterjale, mis võib tarbija mugavuse rahuldamise kõrval viidata ka kaupade ülepakendamisele. Liigiti tekib kõige enam paber- ja kartongpakendijäätmeid ning plastpakendijäätmeid, järgnevad klaas-, metall- ja puitpakendijäätmed.

Alates 2009. aastast  taaskasutatakse Eestis keskmiselt 71% pakendite kogumassist. Enim taaskasutati paber- ja kartongpakendeid. 2010. aastal vähenes klaasi taaskasutamine. Põhjuseks oli ehitussektori madalseis, kus klaas on tooraineks betoonplokkide tootmisel. Järgnevatel aastatel on klaasi taaskasutamine järk järgult taas suurenenud. Puidu ja metalli osakaal taaskasutamises suurenes 2010. aastal, mil hakati arvesse võtma ka jäätmekütuses sisalduvat puitpakendit ja mustmetalli hulgas taaskasutatud metallpakendit. Viimaste aastate puitpakendijäätmete koguste suurenemise üheks põhjuseks on kindlasti ka puitpakendijäätmete parem kajastumine jäätmearuandluses. Aastatel 2013–2014 toimus pakendijäätmete, eelkõige plastpakendi, taaskasutamise hüppeline tõus. Põhjuseks oli 2013. a suvel tööd alustanud Eesti Energia AS Iru Elektrijaama jäätmeplokk. Pakendijäätmete taaskasutamise hulka arvestati ka põletatud segaolmejäätmetes sisalduv pakendijäätmete kogus. Sortimisuuringu järgi on segaolmejäätmetes ca 29% pakendijäätmeid. Plastpakendijäätmete osakaal selles oli suur ning seetõttu suureneski ennekõike plastpakendi taaskasutus (keskmiselt 60% põletati, 40% võeti ringlusesse). Eelnevatel aastatel ladestati segaolmejäätmed, sh selles sisalduvad pakendijäätmed, prügilatesse.

Pakendiseaduse kohaselt tuleb alates 2009. aasta 1. jaanuarist pakendijäätmete kogumassist taaskasutada vähemalt 60% kalendriaastas. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgi kohaselt peab turule toodud, kokku kogutud ning taaskasutatud pakendijäätmete suhe vähenema.

Kogumine

 

Indikaator näitab kogutud elektroonikajäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides.

Elektri- ja elektroonikaseadmed võivad põhjustada ohtu keskkonnale ja tervisele ning kuuluvad seetõttu probleemtoodete hulka. Probleemtoodetele rakendatakse tootjavastutust, mille järgi on tootjal kohustus koguda ja suunata edasisele käitlemisele – taaskasutusse, ringlusse võtuks või kõrvaldamiseks – enda poolt turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmed. Seoses elektroonikaromude kogumisega on seetõttu tootjatele sätestatud kogumise määrad. Selle kohaselt pidid tootjad 2013. aastani koguma vähemalt 4 kg ja alates 2014. aastast 5 kg inimese kohta kodumajapidamiste elektroonikaromusid.

Veidi üle 4 kg aastas koguti kodumajapidamistest elektroonikaromusid aastatel 2007–2012. Vaid 2009 aastal koguti 3,6 kg inimese kohta, mis oli seotud majanduse madalseisuga, mil inimesed ei soetanud nii palju uusi elektri- ja elektroonikaseadmeid. Alates 2013. aastast ei ole sätestatud kogumise määra saavutatud. Üheks põhjuseks võib olla väiksem tarbimine või asjaolu, et vanad elektri-, elektroonikaseadmed on välja vahetatud ja uued veel toimivad. Teatud osa kodumajapidamiste tarbeelektroonikast võib sattuda ka olmejäätmete hulka. Lisaks on probleem veel ka selles, et metallina suuremat väärtust omavatel seadmetel on oht sattuda metallijäätmete hulka ja need ei kajastu elektroonikaromude arvestuses. Selleks, et elektroonikaseadmed liiguksid komplektsetena jäätmekäitlejatele ja kogumispunktidesse ei tohi jäätmeseaduse kohaselt ükski jäätmekäitleja võtta vastu ohtlike jäätmete hulka liigituvate elektroonikaseadmete osi või mittekomplektseid seadmeid.

Jäätmeseaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt peab tootja tagama vähemalt 5 kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga Eesti elaniku kohta aastas. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgi kohaselt peab turule toodud probleemtoodete ja kokku kogutud ning taaskasutatud probleemtoodete jäätmete suhtarv vähenema.

Jäätmed

 

 

 

Viimati uuendatud: 3. November 2017

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.